Päris mitu korda tuli katsetada, probleem oli enam-vähem keskele kaadrisse saamine. Kasutasin Youtube tööriistu.
1. video tegin must-valgeks.
Subtiitrid salvestasin txt-faili. Midagi keerulist ei olnud.
Kodune töö. Viipekeele video
3
6. nädal: Personaalsed õpikeskkonnad
6. nädala ülesanne.
“ Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. ” (Pata, K., Laanpere, M. (Eds.), 2009 lk 22).
See sama blogi, mis sai magistriõppeks loodud, on kindlasti minu personaalseks õpikeskkonnaks, ise haldan ja kontrollin selle sisu, lisan meelepäraseid vahendeid ja oluline on kindlasti see, et kaasõppijad saavad samuti kursis olla minu õpikeskkonnaga ja kommenteerida minu blogi. Õppija saab luua just endale sobivaima õpikeskkonna, sõltuvalt tema teadmistest, harjumustest või ka kultuurilisest taustast.
Sellist õpikeskkonda pole kindlasti varem mul olnud. Eelnevatel õpingutel oli põhiliselt ikka füüsiline õpikeskkond, st klassiruumis toimus õpe, kodused ülesanded kirjalikult paberile vormistatult. Haridustehnoloogia magistriõpe on suunatud virtuaalsele õpikeskkonnale, mis on lisaks personaalne ja avatud. Kõik sellest huvitujad saavad näha ja kommenteerida postitusi. Personaalse õpikeskkonna eelis on, et ise kujundan, lisan sisu ja kasutan enda jaoks sobivaid vahendeid. Minu keskkond koosneb järgnevatest osadest, mis on ka joonisel näha. Kindlasti on jäänud siin mõned osad välja, sest võimalusi on väga palju.
Miks siis selline keskkond?
Kalender on äärmiselt hea meeldetuletamiseks tänapäeva kiires elutempos. Eelnevalt kasutasin Google Calendar-it, aga meie kursuslane Meeri pakkus meie õpingute ülesannete jaoks kokkuvõtvat ühiskalendrit Motigo keskkonnas, mis oli minu jaoks täiesti uudne, sinna saab lisada pikki ülesannete kirjeldusi, jälgin seda pidevalt.
Dokumentide jagamiseks, loomiseks ja ka hoidmiseks olen kasutanud GoogleDocsi ja Box.net.. Lisaks on GoogleDocsis hea võimalus kasutada veebipõhist ühiskirjutamist, mida kasutasime aines “Haridustehnoloogiline nõustamine”. Box.net-i saab erinevaid faile üles laadida, nt Paint.net-is oli vaja salvestada *.pnt-faili, mida GoogleDocsi üleslaadida ei saanud.
Suhtlemiseks kasutan kõige enam Gmaili ja Facebooki. Facebooki kasutan eelkõige suhtlemiseks oma kursusekaaslastega magistriõppest. Seal on meil loodud kinnine grupp ja info ning ettepanekud on erialateemalised. Google Groupsi peab ka veel siia lisama, meie kursuse meililist kiire info edastamiseks.
Üks olulisim programm, mis on Google tööriistaribal on Google Reader (see on jäänud mul eraldi joonisele lisamata, aga RSS voog on siiski olemas), sinna olen lisanud RSS vood: magistriõppe õppeblogid, ka vajalikud muud blogid, mille postitustel taha silma peal hoida. Seda kontrollin võimalusel mitu korda päevas.
Netvibes-i, mis on muidugi ka väga mugav kasutada,ma magistriõpingutel ei kasuta. Oma tööalaselt aga küll.
Otsingusüsteemidest kasutan Google-it. Paljud õppejõud on lisanud SlideShare-i oma esitlusi, järjehoidjat Delicious kasutan aktiivselt, sest uusi vajalikke veebilehekülgi on hea leida üles läbi interneti ühest kindlasti kohast.
Oma personaalsesse õpikeskkonda lisasin ka füüsilised keskkonnad – kodu ja klass, siia võiks veel lisada ka töö. Kui ma soovin internetist lihtsalt eemale, siis ei tähenda see seda, et mul polegi võimalik õppida. Ikka on, raamatud, ajakirjad, ajalehed jms, need samuti toetavad õppimist, on vaid tahta vaja ja leida õige kirjandus.
IVA keskkond on hetkel ainuke teisetest erinev keskkond, see ei ole otseselt personaalne keskkond, sest selle keskkonna peremees ei ole mina, see on suletud ja tegevused on ettemääratud, (antud keskkond on mingil määral pealesurutud, aga mind see ei häiri).
Kui teistes ainetes sai ühte ja sama blogi kasutada lisades postitustesse vaid erinevad ainete rubriigid või märksõnad, siis aines “Õppedisaini alused” tuli meil koostada uus blogi LePress-keskkonnas. LePressi keskkond on minu arvates nö peale surutud, kõik kursuslased pidid endale just selles keskkonnas blogi tegema, kuigi blogid olid kõigi olemas kas siis Bloggeris või WordPressis. Mul on ka negatiivsed kogemused LePressiga, ühe koduse ülesande postituse mustand kustus kaks korda ära, WordPress.com-keskkonnas pole seda aga juhtunud.
Kasutatud kirjandus
Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)
Mõtteid sain e-Õppe Arenduskeskuse koolituse lugemismaterjalist Personaalsed õpikeskkonnad.
e-portfooliod
Selle nädala ülesandeks on analüüsida oma e-portfooliot (asub siin) lähtudes etteantud lugemismaterjalidest ja e-portfoolio keskondade võimalustest.
Minu e-portfoolio sai loodud magistriõppesse sisseastumiseks, see oli üheks ülesandeks. Eelnevalt e-portfooliot ei olnud.
Portfooliokursuse ajaveebis kirjeldatakse e-portfooliot järgnevalt: “Viis omadust, mida e-portfoolio sisaldab: organiseeritud kogum vahendeid, sisaldab digitaalseid teadmusobjekte e artefakte, otsib võimalusi pakkuda autentseid salvestisi, seotud üksikisiku staatusega, tavaliselt seotud õppimisega, kuid tihti ka teiste valdkondadega. (McAlpine, 2005)”
E-portfoolio üks eestvedajaid maailmas Helen Barrett (2010) on defineerinud e-portfooliot järgmiselt: kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul. H. Barrett peab oluliseks, et e-porfoolios on kajastatud refleksioonid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. (Portfooliokursuse ajaveeb)
Oma e-portfoolios on minu poolt loodud materjale ja neid siis esitletud. Olen püüdnud oma e-portfoolio näol esitleda sisseastumiskatsel oma arengut haridustehnoloogia vallas, st minevik ja veidi ka olevikku. Tulevikust ei ole midagi kirjas. Siin on mul arenguruumi.
E-portfooliote tüüpe ( IMS e-portfolio spetsifikatsioon) on kuus, kui aluses arvasin, et minu e-portfoolio on pigem esitlusportfoolio, sest seal on oskuste, saavutuste demonstreerimine, blogide nimekiri, siis tegelikult on ka see osaliselt hindamisportfoolio, sest seal on ka IKT pädevuste demonstreerimine vastava kutsestandardi põhjal. Ja kui nüüd lisada algsesse e-portfooliosse ka üheks alapunktiks praeguse kursuse isikliku õpiblogi, (selle võiks nimetada hoopiski õpiportfoolioks), nii on minu e-portfoolio erinevatest tüüpidest koosnev segu-e-portfoolio.
Isikliku e-portfoolio loomisel kaalusin, millises keskkonnas luua. Kaalusin Koolielu, Blogger, GoogleSites, OnePagefree, Weebly. Esimesed kolm oli kõige tuttavamad, nii ei hakanud ma sel hetkel uusi maid avastama ja jäin GoogleSites – juurde. Seal oli võimalik erinevaid e-portfolio malle valida, seetõttu ostustasin ka selle keskkonna kasuks.
Tutvusin ka põgusalt lugemiseks pakutud keskkondadega ELGG, Mahara. Hetkel ma siiski ei näe põhjust keskkonda vahetada, kavatsen seda jätkuvalt täiendada, sest usun, et tulevikus on just e-portfoolio näol võimalik oma erialaseid teadmisi, oskusi, pädevusi tõestada.
Mida muudaksin? Algse e-portfoolio võiksin muuta personaalse arengu portfoolioks, ühildada ka praeguse(d) õpiblogi(d) ja edaspidi lisama ka tulevikuplaanid-kava.
Digitaalne identiteet. Huvitav oli lugeda neid näiteid projekti “This is Me” poolt välja antud raamatust.Oma nime veebilehe otsingusse sisestades tuleb endalegi üllatuseks väga palju vastuseid. Kas kõik on sobivad ka teistele lugemiseks? See paneb mõtlema, enne kui midagi interneti suhtlusportaalidesse lisad, fotosid, videoid jms need jätavad sinust jälje maha, mida ei saa enam kustutada.
Kasutatud kirjandus, viited
Erinevad e-portfoolio tarkvarad, tüübid, standardid
Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel
Läheb, Reelyka; Mets, Meelis; Laanpere, Mart (2006). Õpetaja professionaalse arengu toetamine ePortfoolio abil. A&A, 3/4, 78 – 88
McAlpine, M. (2005). E-portfolios and digital identity: Some issues for discussion. E-learning, 2(4). http://www.wwwords.co.uk/elea/content/pdfs/2/issue2_4.asp#7
Kodutöö: fototöötlus
Leidsin oma Picasa veebialbumitest enda arvates ühe sobiliku pildi, mida saab töödelda.
See on tehtud 1. juunil 2011 Põlva lähedal Partsis ühe õpilase suvekodus, kus toimus klassi lõpupiknik.
Pildistatud on juba õhtul, 20.30, seetõttu on ka veidi hämar pilt, aga ma ei tahtnud seda ka heledamaks teha.
Töötlesin seda fotot mitmel moel. Selles kaunis tiigis ujub üks 2-liitrine limonaadipudel, lisasin neid juurde. Nüüd on neid kolm.
Eemaldasin ka ühe tüdruku tagaplaanilt. Kasutasin Clone Stamp -tööriista .
Ühe teise pildi pealt kopeerisin sobiliku rannatooli. Kasutasin Magic Wand tööriista.
Mida rohkem katsetasin, seda selgamaks sai, edasi läks juba lihtsamaks.
Töötlesin fotot lõigates ja lisades juurde inimesi-asju. Layeritega töötamine oli algul veidi arusaamatu.
1. pilt on originaal
Originaali Paint.net-i failina saab alla laadida siit.
2. pilt on töödeldud pilt
Paint.net programmiga töödeldud pildi saab allalaadida siit.
4. nädal: Sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna loomisel
Tänapäeval on väga palju võimalusi õpikeskonna loomisel kasutada just sotsiaalse meedia vahendeid. Hea on rakendada sellist vormi just noorte seas, kes väga palju veedavad aega arvutis-internetis. Selgeks tuleb teha reeglid ja eesmärgid.
Mart Laanpere käsitleb sotsiaalset meediat kui Web 2.0 tehnoloogiaid, mis sisaldab ajaveebe, wikisid, vookogusid, sotsiaalseid järjehoidjaid, folksonoomiaid.
Sotsiaalse meedia vahendite eesmärk on info vahetus ja suhtlemine, seetõttu kuuluvad siia alla ka suhtlusvõrgustikud.
Õpilaste ajaveebide näol (Blogger, WordPress), on võimalik saad õpetajal/õppejõul kodutöödest ja ka tunnitöödest selgus, kuidas õpilane on aru saanud mingist teemast vms reflekteerides oma mõtted blogisse. Soodustab õpiliste omavahelist kommunikatsiooni kommentaaridena ja ka kirjalikku väljendusoskust. Erinevalt õpihaldussüsteemisest on blogides võimalik avalikult näha selle sisu.
Wikid võimaladavad külastajatel kollektiivselt ise sisu lisada, muuta ja ka kustutada, mitte küll samaaegselt. Nii võib valmida ühistööna mingi projekt vms. Sellisel juhul saab õpilane ise luua omale sobiva õpikeskkonna.
Vookogud on mugavad eelkõige õpetajatele-hindajatele näiteks blogi sissekannete jälgimiseks, sest väga ebamugav on käia kõikide õpilaste blogides kontrollimas, kas on uusi sissekandeid. Vookogud nt Pageflakes, Netvibes ja ka iGoogle sobivad selleks suurepäraselt, kõik õppijate infovood on ühel lehel. Hea, et nendega ei tule kaasa reklaami. Ka ise kasutan Netvibes-i vookogu.
Sotsiaalsed järjehoidjad (Delicious) on vajalikud õppijate kirjanduse leidmise, jagamise lihtsustamiseks. Õpilastega lepitakse kokku märksõna, mida kõik kasutavad Delicious-keskkonnas järjehoidjate lisamisel, selle abil on lihtne kiiresti leida vastavaid järjehoidjaid ka googeldades. Kindlasti pakub Delicious rohkem võimalusi kui kinnises keskkonnas õpihaldussüsteemis kirjanduse jagamine.
(Üks joonis (Õpetaja personaalne õpikeskkond (Autor Villu Praks).) õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega.)
Meedia jagamise vahenditena saab kasutada fotode jagamiseks Flickr, videode jagamiseks Youtube, slaidide jagamiseks Slideshare, neid on võimalik vistutada blogisse.
Siin tõenäoliselt ei erine oluliselt meedia jagamise võimalused nii õpihaldussüsteemis kui avalikult nt blogis. Samuti sobib Mindmeister skeemide koostamiseks, failide jagamiseks-üleslaadimiseks Box.net, hea võimalus blogis jagamiseks.
Õpilaste koostöövahenditena on hea kasutada GoogleDocs ühiskirjutamisvahendina, seda olen ma oma õpilasega korduvalt kasutanud, väga hästi töötab..
Võrgustikus Facebook on hea võimalus luua lisaks avatud gruppidele ka kinniseid gruppe, kuhu kuuluvad valitud liikmed, kellel on võimalik lisada kommentaare, infot jms. Grupi liikmed saavad osaleda nendes vestlusringides, võimalik fotosid, videod jagada. Õpihalduskeskonnaga võrreldes on õpilastele selles keskkonnas võimalik omavahel suhelda.
Sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees: Arvan, et sotsiaalse meedia abil arvamuste avaldamine ei ole nii formaalne, õpilane on rohkem avatum, avaldab kergemini oma arvamusi ja ka need keskkonnad on tuttavamad, huvi ja ka aktiivsus on seetõttu suure. Avaldatud materjalid on teistele nähtavad, õpilane teadvustab seda ja arvestab sellega. Blogi on õpilase koostaud, seda saab ta vaid ise muuta või siis kustutada.
Sotsiaalse meedia puudused õpihaldussüsteemide ees: Võimalusi on väga palju ja õpilane võib sattuda segadusse, ta ei tea mida oodatakse, milliseid võimalusi kasutada jne. Õpihaldussüsteemide keskkonnad on kõik kindlalt paigal, ühes kohas.
3. nädal: Õpikeskkonnad ja õpihaldussüsttemid
Õpikeskkond
Minu arvates on õpikeskkond mistahes koht, kus on võimalik õppida ja edasi areneda. Igas keskkonnas on võimalik õppida, aga selleks peavad olema vastavad tingimused, vahendid. Õpikeskkonna kujundamisele on oluline, et õppijad lisaks õpetajatele-juhendajatele saaksid samuti kaasa sellel aidata. Hea, kui õppijad-õpetajad saavad vahendada, täiendada oma teadmisi, samuti kogemusi. Õpikeskkonna üheks peamiseks rolliks on motiveerida ja toetada õppijat püstitatud eesmärkide saavutamiseks. (HT käsiraamat).
Õpikeskkond võib olla füüsiline, virtuaalne või põimitud ehk laiendatud õpikeskkond ja lisaks veel kinnine või avatud keskkond. Füüsiliseks õpikeskkonnaks on näiteks klassiruum või ka õuesõppena mets või nt hoopis AHHAA-keskus. Virtuaalseks keskkonnaks on näiteks keskkonnad VIKO, IVA, eKool, aga ka blogid jms.
Õpihaldussüsteem
Mul ei ole olnud kogemusi ei IVA ega ka ViKO keskkonnaga. Tegelikult VIKO-ga veidi on, aga ainult koolisisese tutvustusena, meie kool seda siiski kasutama ei hakanud.
Seega tutvusin demokeskkonnaga http://demo.moodle.net/.
Positiivne Moodle-keskkonnas: keskkond toetab õppijat iseseisva õppimise protsessis. Õppematerjale on võimalik näha erinevates vormingutes (videote, podcastide, tekstifailide jms) näol, õppijatel-kursuslastel-õpetajatel on võimalik omavahel suheda foorumis, isikliku blogi pidamine ning selle avalikustamine kursuse osavõtjatele, kalender, kursuse uudised. Tunni või kursuse lõpus on võimalik või kohustuslik õppijal sooritada test või muu ülesanne kursuse-tunni läbimise kohta.Õpilasel on võimalik näiteks koduseks tööks üleslaadida oma fail õpetajale hindamiseks. Lähenevatel ülesannetel näidatakse sooritamise tähtaegu. Võimalus näha oma hindeid-sooritusi.
Siin on olemas õppematerjalide ja viidete paigutamise võimalused, mis lihtsustab õppijal nende leidmist ühest kohast.
Tundub selle demoversiooniga tutvumisel, et see keskkond on kasutajatele arusaadava sruktuuriga, kasutajasõbralik. Arvatavasti on see keskkond siiski täiesti eestikeelne, mida demo-versioon ei ole, eesti õpilastele arusaadav. Negatiivseid külgi ei oska veel esile tuua.
Tahaksin selle keskkonnaga tutvuda lähemalt, sest siin on palju võimalusi õppijatel ja ka õpetajal enese arendamisel ja õppimisel.
Kindlasti ei saanud ma demoversiooniga tutvudes päris õiget pilti, aga loodan, et ma väga valesti ka aru ei saanud.
Kasutatud materjalid
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut. [PDF]
Fototöötluse praktikum
Täna oli fototöötluse praktikum. Selle kohta leiab teooriat siit.
Ja eelinfot siit.
Kõikide praktikumis olevate magistrantide näod said jäädvustatud, kui õppejõud A. Rinde fotografeeris. Seda sama pilti oli võimalus hiljem töödelda.
Tunnis sain väga häid soovitusi, mida tähele panna fotode veebi riputamisel või üldse töötlemisel.
Mõned tähelepanekud:
- fotode suuremaks ja väiksemaks tegemine vähendab pildi kvaliteeti;
- ka piltide pööramine kahandab kvaliteeti
- säilita fotode originaalid
Selles praktikumis kasutasime programmi Paint.net. Praktikum algas oma foto kärpimisega.
Olin eelnevalt mingil määral tuttav fototöötlusega ja kärpimine küll raskusi ei valmistanud.
Huvitav oli tausta valimine (Select) ja selle heledamaks või tumedamaks muutmine ning foto retušeerimine ehk viimistlemine.
Fotomontaaž jäi mulle selle programmiga küllalt segaseks. Praktikumis nn lõikasime ühelt fotolt tarvase ja kleepisime teise fotol olevale katusele nii, et see paistis katuse taga. Väga põnev tulemus, aga pean seda tehnikat veel täpsemalt uurima.
